Traveler's Friend Hunger waiting to happen

Austraalia 2018 – sissejuhatus

1. Austraalia

Austraalia, teiste nimedega tuntud ka kui OZ ja (Land) Down Under, on väga populaarne reisisihtkoht. Lausa nii populaarne, et paljud, kes sinna maale kunagi oma jala on tõstnud, otsustavad sinna ka elama jääda. Sinna elama jäämiseks võib põhjuseid välja tuua mitu – näiteks hea elatustase, multikultuurne keskkond, mõnus kliima ja muidugi fantastiline loodus.

Austraalias elab 25 miljonit inimest – tegu ei ole väikese rahvaarvuga ühe riigi kohta. Kogu rahvastik elab aga enamjaolt linnastunud aladel riigi ranniku ääres sest maailma suuruselt kuuenda riigi (pindala poolest) pindalast on valdav osa (riigi keskosa) elamiskõlbmatu kõrb. Sellest tulenevalt on Austraalia rahvastiku tihedus kõigest 3 inimest ruutkilomeetri kohta. Seda on vähem kui Eestis, kus rahvastiku tihedus on 29 inimest ruutkilomeetri kohta ning rahvastikutiheduse tabelis on seegi number alles kohal 194. Austraalias elab ruutkilomeetri maa kohta vähem inimesi kui peaaegu kuskil mujal ning riikide rahvastikutiheduse tabelis on Austraalia kohal 245 (254’st).

Kogu rahvastikust veerand on sündinud mõnes muus riigis, mis teeb Austraaliast fantastiliselt multikultuurse riigi. Oma eluajal sisse rännanud inimestest enim on pärit Inglismaalt, Uus-Meremaalt, Hiinast, Indiast ja Filipiinidelt. Veerand kogu rahvastikust on iseenesest juba suur number, aga arvesse tuleb võtta ka seda, et neil sisserännanuil on ka Austraalias sündinud järeltulijad. Riigi rahvastiku juuri uurides selgub, et Austraalias sündinute seas on ka palju Iiri, Šoti, Saksa, Itaalia, Kreeka, Hollandi ja ka Eesti juurtega elanikke, kelle vanemad või vanavanemad on Austraaliasse emigreerunud esimese või teise maailmasõja ajal, või ka enne seda.

2. Sydney

Maaliline vaade ooperimajale ja sadamasillale.

Mida toob endaga kaasa multikultuurne elanikkond? Siinkirjutaja jaoks ennekõike palju erinevaid restorane – autentseid erinevate rahvaste restorane. Kui sa elad Sydney’s või selle ümbruses, siis olgu sul nälg mille järgi iganes – see restoran on olemas ja sinust ilmselt mitte liiga kaugel. Nii võib linnas jalutades palju kohata India, Tai, Korea, Liibanoni, Jaapani, Vietnami, Indoneesia, Hiina, Itaalia ja Kreeka restorane. Loomulikult on ka palju määratlemata päritoluga köögiga kohvikuid ja restorane, kus serveeritakse nii Austraaliapäraseid roogi kui ka segusid erinevatest köökidest. Ei ole midagi ebatavalist selles, kui restorani ukse kohal on näiteks silt kirjaga „Thai fusion“, mis tähendab lääneliku köögi segu Tai köögiga.

“Muri Korean BBQ” restoranis, Lidcombe’i linnajaos Sydneys

Multikultuurne linnapilt on väga mitmekülgne. Seda nii tänu erinevast rahvusest kohalikule elanikkonnale kui ka paljudele turistidele ja rändajatele, keda linnapildis tihti kohtab. Aastal 2017 külastas Austraaliat umbes 8,8 miljonit turisti, kellest enim oli pärit Uus-Meremaalt ja Hiinast. Sa võid oma Austraalia reisi ajal kohtuda inimestega igalt poolt maailmast – jagades nendega hostelituba, töötades koos farmis või käies niisama ringi. Inimesed on väga sõbralikud ja lahked ning ei pelga ka tänaval juttu teha. Kohtudes uute inimestega, aga ka vanade sõpradega, tervitatakse üksteist kallistades ning põsele „suudeldes“ (jutumärkides, sest tegelikult on see rohkem selline õhusuudlus mis tehakse kallistamisega samal ajal teise inimese kõrva ääres).

Inglise kultuurile kohaselt on Sydney’s igal tänavanurgal pubi või kaks ning need on tihti juba päeval kell 12 täis. Peale tööpäeva lõppu siirduvad paljud inimesed pubisse, et võtta paar klaasi õlut, veini või muud meelepärast jooki. Kuna austraallastele meeldib väga sport, seda nii ise teha kui ka vaadata, siis näidatakse pubide televiisorites tihti sporti. Ka on levinud eraldi spordibaarid, kus saab kihlvedusid sõlmida ja erinevatest televiisoritest erinevaid spordialasid jälgida. Lisaks on paljudes pubides ja spordibaarides mänguautomaadid (pokies = poker machines), millest tulenevalt on Austraallaste jaoks probleemteemaks saanud hasartmängurlus.

Batch Brewing Company, Marrickville, Sydney – käsitööõlle tehase baaris õlut maitsemas.

Pubis käiaksegi pigem varem kui hiljem. Üldiselt siirdutakse koju kuskil 10 paiku õhtul ning järgmine päev on jälle tore olla, aga see ei ole muidugi reegel. Noored ja turistid pidutsevad palju ning joovad rohkelt alkoholi. Rohke alkoholitarbimise tagajärjel on tekkinud palju vägivaldseid situatsioone ning mõned neist on lõppenud ka ühe osapoole surmaga. Sydney linnas on kehtestatud väljalukustamise seadus (lockout law), mille kohaselt pubid, baarid ja klubid ei või uusi külastajaid sisse lubada peale kella poolt kaht öösel (01:30) ning viimased joogid serveeritakse kell kolm öösel.

Sydney puhul on tegemist vaba ja võrdlemisi tolerantse linnaga. Positiivselt suhtutakse inimeste enesemääratlemise õigusesse ning samuti migratsiooni. Eks leidub, nagu igas ühiskonnas, ka rassiste ja migratsioonivaenulikke inimesi, aga elupaigana on Sydney ja ka ülejäänud Austraalia turvaline. Viimastel aastatel on karmistatud migratsioonipoliitikat ning riiki ei lubata sisse paadipõgenikke. Need, kes paadiga saabuvad, viiakse hoopis 2012. aastal taasavatud Nauru saare põgenikelaagrisse, mille kohta on rahvusvahelisel tasandil tekkinud palju kaebusi inimõiguste suhtes.

3. Töötamine

Austraaliast töötamine ja töö leidmine on suhteliselt kerge, sõltub muidugi mis tööd otsitakse. Osade tööde jaoks on vaja läbida kursused, näiteks baaritöölistel RSA (responsible serving of alcohol), kasiinotöölistel RCG (responsible conduct of gambling), lastega töötamisel sinine kaart, ehitustöölistel valge kaart jne. Nende tegemiseks tuleb soovitud kursusele registreerida ning see siis muidugi läbida. Kui on soov Austraaliasse tööle minna, siis tasub endale kuu aega varuks võtta, et soovitud kursused läbida, sertifikaadid kätte saada, töö ja elamine leida jne.

Kuigi ma autodest palju ei tea, siis vanu autosid remontivas töökojas töötaks küll 😉

Töötamisel on kasutusel erinevad töötamise vormid, mis annavad ühelt poolt vabaduse töötajale valida omale sobiv töötamise aeg ja hulk, aga ei seo ka tööandjat kätest kinni, et ta peab tagama kindlad tunnid, kui neid anda ei ole. On olemas täistööaeg (full time), osaline tööaeg (part time), juhutöö (casual), tähtajaline (fixed term), vahetustega töö (shiftwork) ja siis kas päeva või nädala töö (daily/weekly hire), mida kasutatakse tihti ehituses (nt. vajatakse ehitajat, tööd jagub kaheks nädalaks). On olemas ka teatud sorti kodus töötamise vorm (outworkers), kus inimesed teevad töö ära oma kodus (nt õmblejad). Rakendatakse ka katseaega, mille pikkuse lepivad tööandja ja töötaja omavahel kokku.

Palka makstakse reeglina kord nädalas, mis on võrdlemisi mugav süsteem töötajale, aga võib-olla mitte nii mugav tööandjale. Ka renti/üüri makstakse kord nädalas, samas mobiiliarved ja muud teenuseis tasutakse kord kuus või kord kvartalis.

4. Elamine

Sõltuvalt elukohast võib eluaseme rentimine olla kas väga odav või väga kallis, nagu ikka. Kui tahad elada Sydney kesklinna jalutamise ümbruses, siis peab arvestama ~350AUD’ga nädalas toa eest korteris või ridamajas või ~800AUD’ga 2-3 magamistoaga ridamaja boksi eest. Nendele hindadele lisanduvad ka kommunaalkulud kord kuus või kvartalis, mis on ka kallid. Mida kaugemale kesklinnast, seda odavamaks muutub eluaseme üürimine. Metroopeatusi ehitatakse praegu juurde ning varsti on ühendus erinevate linnaosade vahel palju kergem ning ei pea päris linnas elama selleks, et linnas tööl käia.

Kui õnnestub elamine baari lähedusse saada, siis on sellel omad plussid ja miinused – pluss on elav seltsielu, miinus on auk rahakotis ja lärmakad naabrid 😀

Kortereid ja maju kirjeldatakse magamistubade arvu järgi. Kui meil Eestis öeldakse kahetoaline korter ning mõeldakse selle all ühe magamistoa ja ühe elutoaga korterit, siis Austraalias nimetatakse seda ühe magamistoaga korteriks (one-bedroom flat). Meie mõistes ühetoaline korter on Austraalias stuudio korter (studio flat).

Kui eluase ja kommunaalid on kallid, siis ühistransport on aastatega läinud odavamaks ja mugavamaks. Sydney’s saab liigelda bussiga, trammiga, metrooga ja praamiga ning neil on kogu New South Wales’i osariigi piires sama piletisüsteem nimega Opal.

Opal kaarti saab osta peaaegu igast kioskist ning sinna raha peale laadida. Sõidu alustamisel ja lõpetamisel viipad jaamas vastava posti kohal oma kaarti (tap on, tap off) ning nii toimub sõidu arvestus. Kui lähed 60 minuti jooksul uuesti sõitma, siis liidetakse see sõit otsa eelmisele sõidule ning sõidad odavamalt, kui kaks sõitu eraldi tehes (päris lõputult seda muidugi teha ei saa, kehtib ka maksimum reisi kestuse arvestus). Kui sõidad nädalas üle nelja korra edasi tagasi (või üle kaheksa korra), siis on ülejäänud sõidud sulle poole hinnaga. Lisaks on Pühapäeviti sõitmine fikseeritud soodushinnaga 2,70AUD, mis tähendab, et isegi kui sõidad pühapäeval mitu korda, läheb kirja ainult 2,70AUD. Sellest tulenevalt on pühapäeviti kõik trammid, bussid, metroo ja praamid inimesi täis, kes käivad sõitmas. Samas nädala sees pead jälgima, kas sõidad tipptunnil (peak hour) või rahulikul ajal (off peak) sest nendel aegadel on erinevad sõidutariifid.

Kõige kiirem Uber tipptunnil – kanalisatsioon 😀 (Olgu, tegelikult on tegemist nimekaimuga)

Lisaks ühistranspordile on linnas võimalik kasutada ka taksosid, Uber’it ja sõidujagamist „Uber Pool“ näol. Viimane on väga mugav ja lihtne, võimaldades jooksvalt (st ei pea pikalt ette tellima sest autod sõidavad nagunii kogu aeg) samal teekonnal sõitva auto peale saada. Uber Pool’i hinnad on teinekord nii odavad, et odavam on seda kasutada kui näiteks ühistranspordiga minna või kasvõi jala käia (kui oma ajakulu hinnata oskad).

Väljas söömine on võrdlemisi odav, kui mõelda selle peale, mis maksab eluase. 10 dollari eest on võimalik India restoranis kõht nii täis süüa, et jätkub ka karbiga kaasa võtmiseks. Ka pubid pakuvad päevalõunaid soodsa hinnaga – isegi kesklinnas võid kõhu täis saada 10 dollari eest. Kui on aga soov restoranis süüa, siis lähevad hinnad tunduvalt kallimaks. Turistina ei tundu väljas söömine pooltki nii odav kui koha peal elavale inimesele sest turisti eelarve on ikka seotud kodukoha töötasuga. Sellegi poolest on võimalik ka turistina väljas hästi einestada sest Euro kurss on praegu päris hea – Novembris end päris vaesena igal juhul ei tundnud.

“Al Yasmin” Liibanoni restoran, Punchbowl, Sydney.

Üldiselt on elamine Sydney’s lõbus ja tore. Linnas ja linna ümbruses on palju rohealasid kus on matkarajad ning grillidega varustatud väliköögid. Palju on erinevaid randasid ning ka matkaradasid rannast randa. Kui tahad lihtsalt päeva nautida, siis hüppa praamile ja naudi lahe peal sõitu või mine loomaaeda või Luna park’i. Kui tahad linnas jalutada, siis mine näiteks Centennial parki või botaanikaaeda. Kui tahad muuseumi minna, siis Sydneys on palju kifte muuseume. Väga äge on näiteks Powerhouse muuseum, kus saad tutvuda teaduse ja tehnikaga. Kui huvitab aga Austraalia ajalugu ja keskkond, siis Australian Museum on selleks õige paik.

“Hiina Sõpruse Aed”, Darling Harbour, Sydney

Kui soovid õhtut mõnusalt veeta, siis pubides ja baarides on tihti õhtuti elav muusika, teemaõhtud, on võimalik mängida bingot või osaleda viktoriiniõhtul. Tasub oma kodupubil silm peal hoida.

5. Millal minna?

Austraalias on aastaajad vastupidises järjekorras, nagu te kindlasti kõik teate. Kui meil on suvi, siis on neil talv (Sydney’s 8-16 kraadi, rõske ja tuuline), kui meil on talv, siis neil on suvi (Sydney’s 30-45 kraadi). Selleks, et Sydney piirkonnas mõnusalt loodust nautida ja mitte külmetada ning ära kärsata, on parim aeg minemiseks November. November on kevadine aeg, kui jasmiinipõõsad ja jacaranda puud õitsevad, magnooliad hakkavad oma õienuppe avama ning loodus on värske ja roheline. Siis on parim aeg käia matkamas, rannas, botaanikaaias ja parkides sest kõik õitseb ja lõhnab. Ilmad on ilusad ja täpselt parajad (20-35 kraadi).

Õitsevad jacaranda puud, Victoria Park, Ultimo, Sydney.

Muidugi võib minna igal ajal, põhja pool Austraalias on alati soe, aga võibolla tasub suve siiski Eestis nautida. Nii ilus nagu oli suvi 2018 – patt oleks olnud seda raisata. Samas iial ei tea, 2017 suvel oleks tahtnud isegi kuhugi päikese kätte minna, aga lootus suri viimasena.

Tervitades,

Kairit Peedimaa

Loe ka meie teisi reisilugusid aadressil www.travelersfriend.eu/blogi